Ajalugu
Meie päevil ei oska enam keegi õieti selgitada, millal hakati esmakordselt tootma legendaarseid „Gotiņa” lehmakomme. Mitmetest kirjalikest allikatest võib leida teate, et esimene lehmakommide tootmiskompleks rajati 1957.a. Skriveri toiduainetekombinaadis – pärast seda, kui Riia toiduainete tootmise spetsialistid koostöös kohalike töötajatega olid pärast mitmeid katsetusi välja töötanud omaenda lehmakommi „Gotiņa” retseptuuri ja tootmistehnoloogia. Samas on teada, et juba esimese Läti vabariigi ajal said paljud Kautsmünde (Kaucminde) kodunduskooli õppurid selgeks piimakommide keetmise retsepti analoogilise retsepti järgi. Enne Teist maailmasõda olevat Lätis „Gotiņa” lehmakommidele sarnaseid komme toodetud ka Ķuze vabrikus ning Läti Piimatootjate Liidus.
1960.aastal alustas Läti NSV Tarbijaühistuste liidu innustusel „Gotiņa” lehmakommide tootmist ka Salduse toiduainete kombinaat, just meie ettevõtet loetakse kõige pikemaajaliste kogemustega lehmakommide tootjaks Lätis, olles kestma jäänud erinevate aegade jooksul. Pealegi valmivad lehmakommid Salduses endiselt vanades tootmisruumides, järgides ammuseid, vanade heade lehmakommide retseptuuri põhimõtteid – värske piim ja muud loodusliku päritoluga toorained, samuti käsitsi töö kasutamise põhimõte. Mitte asjata pole mitmete aastate jooksul järjest just Salduses toodetud lehmakommid saanud väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete grupis auhinnalisi kohti eksportitoodangu konkursil „Made in Latvia”.
Meie ettevõtte kauaaegne töötaja Austra Nordena teab meenutada, et esimestel aastatel valmistasime „Gotiņa” lehmakomme õige väikestes kogustes – ainult Läti turu vajadusi silmas pidades, sest toona valmistas ettevõtte toodangut ka teistes tsehhides – limonaaditsehhis, vorstitsehhis, pagaritöökojas, juurvilja – ja puuvilja/marjatsehhis:
„Gotiņa” lehmakomme keetsid kaks inimest – tavalises katlas puupliidil. Selleks, et ära hoida kommimassi külgekõrbemist katla põhja külge, tuli neid segada uhmritega. Hiljem kadusid teised tootmisliinid kõrvalt ning „Gotiņa” lehmakommide tootmide sai ettevõtte põhiliseks tegevusalaks.” „Varem valmistasime esimesel päeval lehmakommide massi, teisel päeval toimus lehmakommide lõikamine ja ümbrispaberisse mähkimine. Nüüd toimub see kõik üheainsa päeva jooksul. Lehmakommide valmistamine kulges varasemalt hoopis aeglasemalt, sest toona polnud selliseid tehnilisi sisseseadeid kui praegu – katlaid, jahutuslaudu. Toona kasutati lehmakommide tootmiseks kohapeal suhkrust, piimhappest ja veest valmistatud invertsiirupit.”
Lätis valmistatud „Gotiņa” lehmakommid said kiiresti hinnatuks Venemaal ja teistes liiduvabariikides, seepärast suurendati Lätis lehmakommide tootmiskomplekside arvu, rajades neid ka teistesse toidusainete kombinaatidesse.
Enamus Salduses toodetud toodangust tarniti igal kuul raudteevagunitega – igal kuul saadeti NSV Liidu avarustesse kümneid tonne „Gotiņa” lehmakomme.
Austra Nordena sõnade kohaselt polnud toona võimalik valida, kellele toota ja kellele mitte. Ka „Gotiņa” lehmakommide retseptist tuli rangelt kinni pidada: „Oma peaga ei tohtinud me midagi muuta”. Ometi oli toonastel aegadel võimalik ühtesid lehmakomme võimalik teistest eristada, sest nagu juba iidsetest aegadest teada – kaks perenaist teevad ühe ja sama retsepti järgi ikka kaks erineva maitsega toitu, sest igaühel on aja jooksul välja kujunenud omad „knihvid”, mis mõjutavad oluliselt nii toidu kvaliteeti kui maitsenüansse. „Gotiņa” lehmakommide retseptiga on sätestatud, milliseid tooteid, kui palju ja millises järjekorras tuleb lisada, kuid seejuures pole mainitud seda, et kommid ei suhkrustu õigeaegselt, kui jahutatud massi piisavalt ei segata ega venitata. Peale selle mõjutavad „Gotiņa” lehmakommide maitseomadusi mitmesugused tegurid, seal hulgas ka tootmises kasutatav kütus ja kütteviis.
Läti taasiseseisvumine ja sellele järgnenud majanduslikud ümberkorraldused „Gotiņa” lehmakommide tootmist Salduses oluliselt ei mõjutanud. Ka 90-ndatel aastatel, nagu nõukogude aastatelgi, töötas ettevõttes mitmes vahetuses 120 töötajat (praegu – 80 töötajat, neist 50 inimest on hõivatud kommitsehhis), tootes igas kuus kuni 150 tonni komme, mis realiseeriti Venemaa turul.
Ettevõtte jaoks tuli rasked ajad üle elada 90-ndate aastate lõpus, kui Venemaal algas finantskriis. Suhted Venemaaga lõppesid, mis tõi kaasa tootmismahu järsu languse. Seetõttu hakati lehmakomme tootma vaid väikestes kogustes Läti siseturu jaoks.
2000.aastal avanesid ettevõttele uued ekspordivõimalused, mistõttu tootmismahtu suurendati, laiendades tasapisi ka ettevõtte poolt väljalastava toodangu sortimenti.
